Uurimus 3D-prinditud ravimitest tõi 1000-eurose stipendiumi

Eesti Akadeeiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal andsid Tartu Ülikooli Farmaatsia instituudi proviisoriõppe üliõpilasele välja kaheksandat korda 1000-eurose stipendiumi. Selle sai proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilane Marina Tihhonova 3D-prinditud ravimeid käsitlenud uurimistöö eest. Tulevikus saab apteegist 3D-prinditud ravimeid, prooviprinterid on juba katsetamisel.

Stipendiaat Marina Tihhonova proviisoriõppe uurimistöö kannab nimetust „Raviaine vabanemine ekstrusioonitehnoloogiaga valmistatud 3D-prinditud tablettidest.“ Ta selgitab, et enamasti valmistatakse ravimeid masstootmises täpsetes annustes, mis esindavad enamiku kasutajate jaoks ohutu ja terapeutilise toime saavutamiseks vajalikku annust. Samas on teada, et üks annus ei pruugi kõigile sobida. Tulevikus võetakse ravimite väljakirjutamisel rohkem arvesse patsiendipoolseid eripärasid nagu vanus, kaal, sugu, kaasuvad haigused, geneetiline taust, füsioloogilised iseärasused, elustiil ning muud patsiendi eelistused. Ravimite 3D-printimise kasutuselevõtt võib muuta personaalmeditsiini rakendamise tõhusust, nii saab toota ravimite väikseid partiisid patsiendile sobivas annuses ning kujul. „Ka loomadele võib luua pehmeid tablette, mida nad meelsamini kui tahkeid tablette alla neelaksid,“ märgib ta.

Marina Tihhonova uuris Soome firma Curify valmistatud 3D-prinditud põletikuvastase toimega tablette, mis on mõeldud veterinaarseks kasutamiseks. Tablett luuakse 3D-printeris, mis prindib raviainet sisaldavaid kihid üks teise peale, kuni on saavutatud soovitud kõrgus. „Selleks, et ühel päeval neid 3D-prinditud tablette apteegist osta saaks, on vaja põhjalikult uurida, kuidas iga vajaminev raviaine käitub teatud tableti sees. Uurisingi raviaine tablettidest vabanemist ja selle stabiilsust teatud aja jooksul, kasutades selleks laboris erinevaid aparatuurseid meetodeid. Kui ravim aja jooksul laguneb või muudab oma füsikokeemilist olekut, võib sellega kaasneda ka ravimi käitumise muutus organismis, siis peab otsima lahendusi, kuidas seda vältida.“ Praegu on Marina Tihhonova apteegis praktikal ning unistab pakkuda patsientidele kvaliteetset nõustamist.

Uurimistöö juhendaja Urve Paaver, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi kaasprofessor räägib, et ravimite valmistamine apteegis on praegu küll suhteliselt väikesemahuline, kuid siiski vajalik ja samas väga ajamahukas töö. Ravimite 3D-printimine on ühelt poolt moodne viis ravimeid valmistada, teiselt poolt aga oleks see võimalus vähendada apteegis kohapeal ravimite valmistamiseks kuluvat aega. Näiteks pulbrite asendamine prinditud ravimitega kergendab kindlasti proviisorite tööd ning ravim on patsiendile mugavam kasutada. Farmaatsia üliõpilased tahavad Paaveri kinnitusel tegeleda ülikoolis praktiliste asjadega, eriti ravimiarendusega ja siin oli stipendiaat Marina Tihhonova entusiasm ja teaduslik uudishimu uurimistöö sisukusele suureks abiks.

Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán näeb viimastel aastatel ülikoolis 3D-prinditud ravimitega tegelemises innovatsiooni pealetungi farmaatsias ja kitsamalt apteekides. „Ma juba kujutan ette, kuidas ma lähen apteeki ja saan sealt purgi just mulle valmistatud tablette.“ Veterinaari haridusega István Bán toetab ka loomadele, eriti koduloomadele mõeldud ravimite 3D-printimist, kuna loomadele ravimite andmine on märkas keerulisem.