Tartu Ülikooli farmaatsia instituut külastas Gedeon Richterit

Gedeon Richteri tabletimasin võib toota 700 000 tabletti tunnis

Oktoobris alguses külastasid Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi õppejõud ja doktorandid Ungari ravimifirmat Gedeon Richter Budapestis. Külalisi üllatas tehase võimekus, mõned masinad suudavad valmistada 700 000 tabletti tunnis, 24 tundi ööpäevas ja 6 päeva nädalas.

Gedeon Richteri Budapesti esindus ja tehased asuvad Gyömroi tänava ääres mitmes suures ehitises, kus on nii kontor, arendus-uurimistegevused kui ka tehas. Ekskursioon viis farmaatsia instituudi inimesed otse praktilise ravimitootmise keskmesse – tabletitehasesse ja pakendamisosakonda.

Enne tabletitehasesse sisenemist kaeti külalised kombinesoonidega, pähe pandi järjekorras juba teised mütsid ja juba jalga pandud kilesussidele tuli peale tõmmata teised. Käed tuli samuti korralikult desinfitseerida. Kahe eri puhtusetasemega ala vahel liikudes tuleb töötajail riideid vahetada, sageli mitu korda päevas.

Tabletitehase juht, dr Rami Masri tutvustas tablettide segamise protsessi, läbi akna sai jälgida ravimite Mydeton ja Gordius valmimist granulaatoris ja tablettide pressimise ja kapslite täitmise masinas.

Alati ei saa otse pulbrist tablette pressida ja on vaja kasutada granuleerimist. Raviaine ja abiainete pulber tõmmatakse granulaatorisse, kus altpoolt tuleb ringlev õhk, mis pulbrit liigutab ja lahustiga seotakse farmatseutiline pulber graanuliteks. Et raviaine ja abiaine osakesed ruumist välja ei pääseks, on seal alarõhk.

Granulaatorist lähevad graanulid tablettide pressimise masinasse. Richteris kasutatakse Saksa päritolu Fette’i tabletimasinaid. Richteris käivitatakse tänapäevast tabletimasinat, mis suudab panna samasse kapslisse 2-4 tabletti, et neid teatud näidustuste puhul saaks korraga võtta. Uute masinate ülesseadmine tehases on alati pikem protseduur, kuna vajab meetodi valideerimist ja kindlate kontrollmeetodite väljatöötamist.

Masin nimega Checkmaster kontrollib tablettide kõrgust, kaalu ja tugevust automaatselt, ja kui ei klapi ette antuga, paneb tootmise seisma. Selleks, et tabletid ei paakuks masina külge, kasutatakse abiaine,
magneesiumstearaati. Seda on ravimis kindel protsent, et ei muutuks raviaine vabanemis- ja lahustumiskiirus ja omakorda ei väheneks selle toime organismis.

“Korralik tabletimasin kestab hea hoolduse korral 10-15 aastat,” räägib Rami Masri. Tema sõnul on korralik väljakutse tehases ravimitootmise muutmine paberivabaks, sest muidu on tootmises “ravifaktor” ja “paberifaktor”.

Pakkimistsehhi jõuavad tabletid kastides või alustel, kust nad pakendamismasinasse imetakse. Tüüpilise blisteritesse pakkimise käigus pressitakse termotehnoloogiaga kilesse õnarused tablettide jaoks. Samal ajal kaamerakontroll jälgib ja praagib välja blisterid, kus on katkiseid tablette. Peale tablettidega täitmist kaetakse blisterid valmis prinditud alumiiniumfooliumiga. Masin suudab teha 360 blisterit minutis. Ühte blisterisse saab pakkida ka raviaine eri annustega tablette, näiteks kontratseptiive.

Tehases on põhiliselt ametis kesk-eriharidusega spetsialistid, kelle töö on masinate jälgimine. Tartu Ülikooli külalisi hämmastas, et farmaatsia eriala inimesi, proviisoreid on tehases valmistamise-pakendamise poole peal ainult 15, kes siis vastutavad erinevate etappide eest. Mõneti üllatav oli näha, et endiselt pole veel ravimitööstus jõudnud jätkuva tootmiseni, kuid sinna poole liigutakse ning ka Richteri teadustöö poolel juba testitakse uudseid reaalajas toimivaid protsessi-aegse analüütilise tehnoloogia meetodeid.

Pakendamise poole pealt pakkus Eesti proviisoritele huvi, kuidas eri pakendamisliinid töötavad ja kui väheseks on jäänud inimese manuaalne töö. Peamise töö teeb masin, mille juurde on integreeritud kontrollimiskaamerad ja -kaalud. Uuendused olid käimas pakenditele
turvaelement-märgistamissüsteemide sisseseadmisel, mis on ravimitööstusele alles hiljuti kohustuslikuks muudetud.

Kõik ülikooli esindajad, nii õppejõud kui ka doktorandid kinnitasid kui ühest suust, et ülikoolis õpetamisele oleks vahva vaheldus töötada ravimitehases.

Urve Paaver, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi lektor: “Vaatasin huviga, kui palju erinevaid punkreid on korraga ettevalmistatud ja kuidas toodang liigub ühest sõlmpunktist teise. Kuigi protsess iseenesest on ju tuttav, siis kogused ikka pisut üllatasid küll. Hea on üliõpilastele rääkida, kui oled ravimitootmise tsüklit ise saanud jälgida ning selle mastaape tajuda. Kahju, et ei lubatud pildistada, töötav tehas on ju midagi muud, kui sama aparatuur lihtsalt kataloogipildil.”

Karin Kogermann, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi dotsent on tablettide ja kapslite seeriaviisilist valmistamist ravimitööstuses näinud ka varem. “Gedeon Richteri tehase külastamine Budapestis andis võimaluse näha suures skaalas reaalset tootmist. Nähtu andis hea ülevaate, kui palju tegelikult on vaja logistiliselt tootmine läbi mõelda: kas, kus, ja millal midagi tehakse ning kuidas toimuvat dokumenteeritakse. Avaldas muljet, kui palju on vaja ravimitootmise ahelas eri ekspertiisiga inimesi, kellel kõigil on oma kindel roll ravimipreparaatide valmistamise ahelas.
Õpetamise kõrvalt võiks ka ravimitööstuses töötada, peamiselt just sellepärast, et näha seda tööd oma silmaga ja kogeda, mismoodi töö ravimitööstuses igapäevaselt kulgeb. See võimaldaks ka üliõpilastele paremini reaalelulisi näiteid tuua ja mitte ainult teooriast rääkida.”

Kristian Semjonov, Tartu Ülikooli farmaatsiadoktorant: “Gedeon Richteri tehases kasutatakse kaasaegseid tabletimasinaid muljet avaldava võimekusega kuni 700 000 tabletti tunnis. Protsessi ajal koguti automaatselt proove ning mõõdeti tablettide kõrgust, diameetrit, kaalu, tugevust, rabedust. Esimest korda nägin lahendust, kuidas ühe kapsli sisse oli paigutatud kaks erinevat tahket ravimit, mis oleks alternatiiviks mitu toimeainet sisaldavatele tablettidele. Täies hoos on ettevalmistused ravimipakendite turvaelementide süsteemi ülespanekuga ja selle pakendamisliini integreerimisega. Selleks, et ära hoida võltsitud ravimite sattumist turule, kohustab Euroopa komisjoni määrus 2016/161 ravimitootjaid looma vastavad andmebaasid, mida saavad kasutada hulgimüüjad ja apteekrid kontrollimaks ravimpreparaadi autentsust.”